a1Eze 9.4, Ind 7.3;
b5Zek 3.13;
d8Ais 21.9, Jer 51.8, Ind 18.2;
e10Ais 51.17, Jen 19.24, Eze 38.22;
f11Ais 34.10
h14Dan 7.13;
i15Joel 3.13;
j20Ais 63.3, Seru 1.15, Ind 19.15

Revelation of John 14

Lama moröŋi aka könagesöurupŋi 144.000.

1Miaŋgö andöŋe uba Lama moröŋan Zaion kunduŋe kini ehal. Yambuk könagesöurupŋi jaŋgöŋini 144.000 mi mohotŋe kingetka Lama moröŋaŋgö qetŋi aka yaŋgö iwiŋaŋgö qetŋi mi körek yeŋgö mesoholŋine ohohoŋa ahöi eŋgehal. 2Miaŋgöreŋök mötpiga Suepnöhök kouruk kun o ketaŋaŋgö sia qetŋi ewö asuhuyök. Mi wölpöndaŋ giŋgururuŋ ketaŋanök qetzawaŋgö kourukŋi miaŋgö tandök ewö ahök. Kourukŋi mi gita kulele gwötpuk qegetka kourukŋi asuhumakzawaŋgö dop möral.

3Anutunöŋ ambazip 144.000 mi gölmenöhök söŋgöröŋini memba eŋgömeyöhi, yeŋön mönö Anutugö jakömbuak dum wösöŋe kaŋgota bem jembon 4 aka jitŋe meme bohonŋi 24 mieŋgö jemesoholŋine kinda liŋet dölökŋi kölget. Körek yeŋön nanŋini liŋetŋini mi kölgetka yaigep yeŋön mi kusum aŋguba mötpingö osiget. 4Yeŋön ambazip qainŋi kun aka mala kotket. Qahö tölohoba sarakŋi malbingöra nanŋini galöm köl aŋguba ambi yembuk töwöt qahö miwikŋaiba malget. Lama moröŋan denike denike anakzawi, yeŋön mönö i wuataŋgöba miaŋgöreŋ anakze. Anutunöŋ i ambazip sutŋineyök bohonŋini memba meköba eŋgömeiga Anutu aka Lama moröŋi yetkö yambuŋiri dölökŋi akze. 5Yeŋgö jitŋineyök muneŋ keu kun qahö miwikŋaigetka keuŋini qahö sarakŋi mala kotket. Mewö. a , b

Suep garata karöbut yeŋön keuŋini jiba bölbölgöget.

6Miaŋgö andöŋe Suep garata kun ekiga suep kutuba könakemba bölbölgöyök. Yaŋön Ölöwak Buŋa koŋkoŋ
Kembu bem koŋkoŋ Toŋaŋgöreŋ Buŋa keu tömbuŋi mi koŋkoŋ. Mi möpŋaŋgö möpŋeyök könahiba teteköŋi qahö ahöm öŋgöma.
memba kaba gölme ambazip yeŋgöra jim asarimamgöra kayök. Ambazip mi kambuŋinaŋgö dop, bem isikŋinaŋgö dop, keu tandökŋi jijiŋinaŋgö dop aka kantriŋinaŋgö dop gölme dop köla tat anjei, mönö körek yeŋgöra jim sehimamgöra kayök.
7Kaba köhöikŋanök silata kewö qerök, “Anutunöŋ ambazip kewöta jim teköm eŋgimawaŋgö nalöŋan mönö töriba dopdowiza. Miaŋgöra iŋini mönö Anutugö jitŋi oŋgitpinbuköra keŋgötŋini möta möpöseiba qetbuŋaŋi mem sehime! Kunöŋ suep, gölme, köwet aka o jeŋi miwikŋaim eŋgiyöhi, mönö yaŋgö waikŋi memba möpöseiba malme.”

8Mewö qeriga yaŋgö könaŋe Suep garata alaŋi kun mutukŋi wuataŋgöba kaba kewö qerök, “Babilon siti ketaŋi mi meleŋni geiga ahöza. Babilon ambi qetbuŋaŋambuk miaŋön mönö serowilin aka miaŋön kantri pakpak mem tölohom eŋgiiga dop köl eŋgiyök. Yaŋön wain o ewö nemegöra eŋgiiga uruŋini sohoiga kahalalom aka malget. Mewö aka malöhaŋgöra Anutugö irimŋi seholiiga kazik aka jiiga siti qetbuŋaŋambuk mi mönö köndeŋgetka meleŋni gei ahöza.” Mewö.

9Mewö qeriga yaŋgö könaŋe Suep garata karöbutŋi kun etkuataŋgöba bölbölgöba kaba köhöikŋanök silata kewö qerök, “Kunŋan jemnemba aka yaŋgö imutŋaŋgö waikŋi memba möpöseiba muŋgem supapŋi aŋgön köla mesoholŋe me böröŋe mekötahöba kösöza ewö, 10yaŋön mönö mewöŋanök Anutugö irimsesewölŋi mi wain o köhöikŋi ewö nemba mötma. Anutunöŋ wain o mi o töhönŋambuk qahö mindiriba wain köhöikŋi töhönök irimsesewölŋaŋgö qambinöŋ mokoi tatzawi, yaŋön mönö mi nema. Mi nemba Suep garata töröŋi aka Lama moröŋi yeŋgö wösöŋine kiniga salfa kötkö könöp bölamŋan koasikpuk ohoiga sihimbölö önöŋi qahö möta malma.

11“Miaŋön eŋgohoiga sihimbölö önöŋi qahö möta malmei, miaŋgö köwakŋan mönö nalö dop teteköŋi qahö wahöta öŋgömakŋa. Ambazip jemnemba aka yaŋgö imutŋaŋgö waikŋi memba möpöseimakzei, yeŋön mönö suŋgem asak senjom möta malme. Kunŋan muŋgem supapŋi aŋgön köla sileŋe kösözawi, yaŋön mönö sileŋan unduiga qemjeŋ qeba luhut memamgö osiba malma.”

12Miaŋgöra ambazip sarakŋi Anutugö jöjöpaŋ keuŋi tem köla wuataŋgömakzei, eŋön mönö kapaŋ köla lömböt memba mökösöŋda Jisös pöndaŋ möt nariba malme.

13Miaŋgö andöŋe Suepnöhök keu kun mötpiga kewö jiyök, “Gi mönö kimbi kewö ohoman: Ambazip Kembubuk qekötahöba kinda nalö kewöŋeyök könahiba kömumei, yeŋön mönö oyaeŋkoyaeŋ akŋe. Uŋa Töröŋan keu kitipŋi mi meköba ‘Keu mi ölŋa,’ jiza. Yeŋön nup köhöikŋi memba qemjem-mamjeŋ möta kaba malget teköiga nupŋinaŋgö ölŋi asuhuiga Suep Toŋan kösohotŋini möri dop köli miaŋgöra sösöŋgai eŋgii tata luhut memba öŋsöŋ malme.” Mewö. d , e , f

Gölmegö nene möriam ölŋi memegö nalöŋi

14Mewö jiiga uba kousu tuatŋi ekiga miaŋgö qakŋe kun kaisoŋgolomŋi gölme azigö tandök ewö miaŋön tarök. Ila jalö goulnöŋ memeŋi mi nöröpŋe tariga böröŋan sou kapeŋkapeŋgöŋi jitŋambuk mi memba tarök. 15Mi ekiga Suep garata kunŋan möpömöpösei jikenöhök (tempöl) aukŋe kaŋgota kousu qakŋe tatzawi, yaŋgöra keu kewö jiba köhöikŋanök qerök, “Gölmenöŋ möriam ölŋi lök öliiga ölŋi memegö nalöŋan mönö akza. Miaŋgöra göŋön mönö sougi kapeŋkapeŋgöŋi memba nupnöŋ anda miaŋön gölmegö möriam ölŋi mi kutum tokoman.” 16Kousu qakŋe tatzawi, yaŋgöra mewö qeriga souŋi kapeŋkapeŋgöŋan gölmenöŋ gila nupkö möriam ölŋi kutum tokoyök.

17Mi tokoiga Suep garata kunŋan Suepkö möpömöpösei jikenöhök (tempöl) aukŋe kaŋgorök. Yaŋön mewöyök sou kapeŋkapeŋgöŋi jitŋambuk kun memba kaŋgorök.

18Kaŋgoriga Suep garata karöbutŋi kun Suepkö altagö könöp galömŋi aka alta mi mosöta kaŋgorök. Kaŋgota köhöikŋanök qeta Suep garata sou kapeŋkapeŋgöŋi jitŋambuk memba kinöhi, yaŋgöra kewö jiyök, “Göŋön sougi kapeŋkapeŋgöŋi jitŋambuk mi mönö memba nupnöŋ anda miaŋön gölmegö wain kaŋgeŋi kaŋgeŋi mi yandiman. Kaŋgeŋ mieŋgö kötŋi lök ölim yaköba tatze!”

19Mewö jiiga souŋi kapeŋkapeŋgöŋi gölmenöŋ gila gölmegö wain kösö ölŋi mi köteköm tokoba Anutugö wain jout ketaŋi miaŋgöreŋ tözöhölmegöra gilök. Wain jout mi Anutugö irimsesewölŋaŋgö kaisöpsöpŋi akza.
Anutugö irimsesewölŋi mi wain jout ketaŋe tözöhölgetka uruŋan amöriba teköma. Indelindel 19.15 mi ekŋan.
20Wain bagem ölŋi mi siti yaigepŋe könanöŋ tiba tözöhölgetka sepŋan wain jout ketaŋaŋgö numbuŋe kota qöl tandök ewö laŋlaŋ wahöta kota o töwatŋi ahök. Sep miaŋgö diginŋi mi wan mita aka bahöŋi kun ahök. Hosnöŋ miaŋgöreŋ tiba aniga numbuŋe koriga hos injutŋaŋgö kösöŋan samuruyök. Diginŋi mewö aiga köröpŋi 300 kilomita miaŋgö dop ahök. Mewö. h , i , j

Copyright information for BMU